Ettevõtted investeerivad tulemüüridesse, viirusetõrjesse, mitmikautentimisse ja varundusse. Kõik need meetmed on vajalikud, kuid kurjategijal võib olla lihtsam saata töötajale usutav e-kiri kui hakata tehnilistest kaitsekihtidest läbi murdma.

Piisab ühest kiirustades avatud lingist, sisestatud paroolist või kinnitatud maksekorraldusest. Seetõttu räägitakse küberturvalisuses järjest rohkem inimriskist. Küsimus ei ole selles, kas töötajad on targad või rumalad. Küsimus on selles, kas nad oskavad surve, kiirustamise ja hästi koostatud pettuse korral ohu ära tunda.

Üks võimalus seda oskust arendada on kasutada regulaarseid õngitsussimulatsioone. Eesti päritolu PhishBite ühendab need simulatsioonid lühikeste küberturvalisuse koolitustega.

Miks tavalisest kord aastas toimuvast koolitusest ei piisa?

Paljudes ettevõtetes toimub infoturbe- või küberturvalisuse koolitus kord aastas. Töötaja vaatab esitluse läbi, vastab mõnele küsimusele ja märgib koolituse lõpetatuks. Nõue on täidetud, kuid sellest ei pruugi veel tekkida oskust päris olukorras õigesti reageerida.

Petukiri ei saabu kalendrisse märgitud koolituspäeval. See võib saabuda reede pärastlõunal, näida juhi kiire korraldusena või teatada, et töötaja Microsoft 365 konto suletakse mõne tunni pärast. Kurjategijad kasutavad teadlikult autoriteeti, ajasurvet, uudishimu ja hirmu.

Seetõttu tuleks küberturvalisust käsitleda rohkem nagu harjumuse kujundamist kui ühe dokumendi läbilugemist. Väikesed ja regulaarsed harjutused aitavad töötajal enne klõpsamist hetkeks peatuda ning kontrollida, kas kiri on ikka usaldusväärne.

Mida õngitsussimulatsioon ettevõttele näitab?

Õngitsussimulatsiooni käigus saadetakse töötajatele turvaline testkiri, mis jäljendab mõnda levinud petuskeemi. Selle abil saab hinnata näiteks seda, kui paljud töötajad:

  • avasid testkirjas oleva lingi;
  • proovisid sisestada kasutajatunnust või muud infot;
  • märkasid kahtlaseid tunnuseid;
  • teavitasid kirjast IT-tuge või turvameeskonda;
  • vajavad mõne konkreetse teema kohta täiendavat õpet.

Testi eesmärk ei peaks olema töötajate vahelevõtmine ega häbistamine. Kui simulatsioonist kujuneb karistusaktsioon, hakkavad inimesed kahtlasi kirju varjama ja turvakultuur muutub nõrgemaks. Palju kasulikum on vaadata tulemusi osakonna või kogu organisatsiooni tasandil ning hinnata muutust pikema perioodi jooksul.

Hea õngitsustest ei otsi süüdlast. See näitab, milliseid olukordi tuleb ettevõttes veel harjutada.

Mille poolest PhishBite silma paistab?

PhishBite on suunatud eelkõige Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Teenuse tugevus on kohaliku konteksti kasutamine. Simulatsioonid võivad arvestada ettevõtte, töötaja ja kohaliku kultuuriruumiga ning kasutada teemasid, mis tunduvad kirja saajale tuttavad.

See on oluline, sest tänased petukirjad ei koosne enam tingimata vigases keeles kirjutatud juhuslikest teadetest. Tehisintellekti abil saab kiiresti koostada korrektseid ja sihitud kirju, mis jäljendavad ettevõtte juhti, koostööpartnerit või mõnda igapäevaselt kasutatavat teenust.

PhishBite toob oma teenuse juures esile järgmised võimalused:

  • automaatselt saadetavad ja personaliseeritud õngitsussimulatsioonid;
  • kohaliku konteksti ning tuntud kaubamärkide kasutamine;
  • kohene tagasiside pärast testkirjaga suhtlemist;
  • ettevõtte juhtpaneel tulemuste ja riskide jälgimiseks;
  • regulaarsed raportid;
  • lühikesed küberturvalisuse õppemoodulid.

Tootja kirjelduse järgi saadetakse aastaplaani korral igale töötajale kaks õngitsussimulatsiooni kuus ning lisatakse üks uus koolitusmoodul kuus. PhishBite märgib ka, et nende klientide töötajate klikkimismäär on aastase kasutusperioodi jooksul langenud keskmiselt üle 75%. Seda tulemust tuleks käsitleda tootja enda esitatud näitajana, kuid järjepideva harjutamise põhimõte on kindlasti õige.

Õngitsustest üksi ei lahenda inimriski

Simulatsioon annab ettevõttele mõõdiku, kuid ainult klikkide loendamisest ei piisa. Töötaja peab saama kohe aru, millised tunnused oleksid pidanud temas kahtlust äratama. Just siin muutub oluliseks simulatsiooni ühendamine lühikese ja praktilise koolitusega.

PhishBite’i küberturvalisuse koolitusmoodulid käsitlevad muu hulgas:

  • paroolide turvalist kasutamist;
  • mitmikautentimist;
  • mobiilseadmete turvalisust;
  • tarkvarauuendusi;
  • andmete varundamist;
  • tehisintellekti turvalist kasutamist;
  • levinud pettusi ja sotsiaalse manipulatsiooni võtteid.

Lühikesel koolitusel on üks oluline eelis: töötaja jõuab selle läbida oma tööpäeva sees. Kui iga õppemoodul nõuab tund aega keskendumist, hakkab koolitus konkureerima põhitööga. Mõneminutilist selgitust on lihtsam regulaarselt pakkuda ning konkreetse testkirjaga siduda.

Milliseid tulemusi peaks juhtkond jälgima?

Õngitsustestide puhul vaadatakse sageli ainult seda, mitu inimest lingile vajutas. Tegelikult annab parema pildi mitme näitaja koos jälgimine:

  • kuidas muutub klikkimismäär kuude lõikes;
  • kui kiiresti kahtlasest kirjast teatatakse;
  • kui suur osa töötajatest oskab kirja korrektselt raporteerida;
  • millised pettuseliigid põhjustavad kõige rohkem eksimusi;
  • kas sama inimene või osakond vajab täiendavat tuge;
  • kas koolituste läbimise järel muutub töötajate käitumine.

Eriti väärtuslik mõõdik on teavitamise kiirus. Kui üks töötaja tunneb rünnaku ära ja annab sellest kiiresti teada, saab IT-tiim kontrollida teisi postkaste, blokeerida lingi ning hoiatada kogu organisatsiooni. Sellisel juhul ei ole töötaja enam ainult võimalik nõrk koht, vaid osa ettevõtte kaitsesüsteemist.

Kuidas simulatsioonidega mõistlikult alustada?

Enne esimese testi saatmist tuleks juhtkonnaga kokku leppida, miks teste tehakse, kes tulemusi näeb ja kuidas neid kasutatakse. Töötajatele peab olema selge, et eesmärk on õppimine, mitte eksimuste eest karistamine.

Praktiline algus võiks koosneda järgmistest sammudest:

  1. määra vastutaja ja testi ulatus;
  2. tee esimene simulatsioon algtaseme mõõtmiseks;
  3. analüüsi tulemusi osakondade ja teemade kaupa;
  4. paku kohe lühikest selgitust või koolitust;
  5. korda teste erineva raskusastmega;
  6. võrdle tulemusi vähemalt kuue kuni kaheteistkümne kuu jooksul.

Samal ajal peavad korras olema ka tehnilised kaitsemeetmed: mitmikautentimine, e-posti turvafiltrid, kasutajaõiguste piiramine, turvaline varundus ning lihtne võimalus kahtlasest kirjast teada anda. Töötajale ei saa panna kogu vastutust olukorras, kus ettevõtte enda süsteemid on halvasti kaitstud.

Kas PhishBite võiks sinu ettevõttele sobida?

PhishBite ühildub hästi Microsoft 365 keskkonnaga ning kahtlasest kirjast saab teatada otse Outlookis. See muudab raporteerimise töötaja jaoks lihtsaks ja aitab kujundada harjumust, et kahtlane kiri ei jää tähelepanuta, vaid jõuab kiiresti vastutava meeskonnani.

LK Management soovitab PhishBite’i ettevõtetele, kes soovivad töötajate küberturvalisuse teadlikkust süsteemselt ja mõõdetavalt parandada. Meie klientide tulemused näitavad, et regulaarsed õngitsussimulatsioonid koos lühikeste koolitustega aitavad töötajatel petukirju paremini märgata ja neist aktiivsemalt teatada. Teadlikkus ei parane ühe koolitusega, kuid järjepideva harjutamise tulemusel muutub töötajate käitumine ning väheneb ettevõtte inimrisk.

Lisainfo ja proovivõimaluse leiab PhishBite’i veebilehelt.