Kirjutasin hiljuti Eesti Päevalehte arvamusloo, milles tõin esile e-arvete potentsiaali bürokraatia vähendamisel ja majanduse tõhustamisel. Eesti uus valitsus on seadnud eesmärgiks bürokraatia vähendamise – suurepärane mõte, millele loodame näha ka tegusid järgnemas. On olemas igapäevaseid, ent tohutult aega ja raha neelavaid probleeme, mille lahendamine tooks ettevõtetele tõelise hingamisruumi. Üks selline on aegunud raamatupidamise ja arvete saatmise-vastuvõtmise süsteem, mis takistab innovatsiooni ja raiskab miljoneid töötunde.
E-arved – lihtne lahendus suure mõjuga
E-arve on kaasaegne lahendus, kus arve liigub otse müüja raamatupidamissüsteemist ostja omasse. Pole vaja PDF-e, meile ega käsitsi andmete ümberkirjutamist. See vähendab inimlikke vigu, suurendab turvalisust ja hoiab ära pettusi, näiteks arvetega manipuleerimist. Auto 100 AS kogemus näitab, et e-arvete osakaal kasvab – 2019. aastal menetlesime 19 000 e-arvet, 2024. aastal juba 36 000. Kuid endiselt kulub aega vanamoodsate PDF-arvete digitaliseerimisele, sest mitte kõik partnerid pole e-arvetega kaasa tulnud.
Miks me endiselt paberimajandusega tegeleme?
Eesti on e-arvete juurutamisel poolele teele pidama jäänud. Riik on teinud tubli sammu, nõudes e-arveid riigihangetes, kuid erasektoris on pilt kirju. Paljud ettevõtted saadavad arveid ikka veel meiliga, mis on tänapäeval absurdne. Kui 50 000 aktiivset ettevõtet kulutavad arvetega tegelemisele keskmiselt 10 tundi kuus, millest 90% saaks e-arvetega ära hoida, tähendab see aastas 5,4 miljonit töötundi ehk ligi 80 miljonit eurot raisatud ressurssi. See raha võiks minna ekspordi suurendamisse
või klienditeeninduse parandamisse.
Riigi roll innovatsiooni vedamisel
E-arvete laiem kasutuselevõtt ei nõua enam suuri investeeringuid – paljud raamatupidamisplatvormid toetavad neid vaikimisi. Ometi vajab muutus riigi otsustavat eestvedamist. Praegu võtab e-arveid vastu vaid 7% käibemaksukohustuslastest, kuigi plaanid kohustuslikuks e-arveldamiseks on olemas: 2025. aasta juulist saavad ettevõtted e-arveid nõuda ja 2027. aastal peaks see muutuma kohustuslikuks. Euroopa Liit seab e-arved piiriüleste tehingute jaoks kohustuslikuks 2030. aastaks.
Miks oodata? E-arvete kohustuslikuks muutmine juba järgmisest aastast säästaks miljoneid töötunde ja vähendaks käibemaksu puudujääke, mis 2023. aastal ulatusid 25 miljoni euroni, peamiselt käsitsi sisestamise vigadest. Rahandusministeerium prognoosib, et e-arved suurendaksid käibemaksu laekumist 16,6 miljoni euro võrra aastas. Lisaks toetab see Eesti reaalajamajanduse visiooni, mis võib säästa kuni 200 miljonit eurot ja 14 miljonit töötundi.
Soovitus valitsusele: tegutsege nüüd!
E-riigis peaks e-arvete kohustuslikkus olema elementaarne. Valitsus võiks kehtestada reegli, et alates 2026. aasta algusest on Eestis ainus ametlik arvevorm e-arve. Kaheksa kuud on piisav aeg üleminekuks, eriti kuna kättesaadavad on lihtsad ja isegi mikroettevõtetele tasuta tarkvarad. See oleks lihtne otsus, mis toetaks ettevõtlust, vähendaks bürokraatiat ja annaks majandusele märkimisväärse tõuke.